Saemien raerie lea vihkeles barkose saemien aamhtesigujmie Trööndelagen fylhkentjïeltesne. Korona-gïjre tjïrrehtimmiem fysiske tjåanghkoste tjöödtjeste.
Fylhkentjïelte såemies aamhtesh åtna mejtie daerpies lahtestimmieh jïh bïevnesh bååstede åadtjodh minngeben soejkesjamme tjåanghkoen åvtelen, jïh seamma tïjjen nuepiem nuhtjie don jïh dan bïjre bievnedh saemien ïedtjine.
Don jïh dan bïjre fylhkentjïelteste
Evteben gaavnedimmien mænngan Saemien raeresne, tjaktjen 2019, fylhkentjïelte baalhkam åådtjeme sov barkoen gaavhtan maanagærjajarkoestimmiejgujmie, jïh stuerebe dïedtem geajnoesuerkien åvteste åådtjeme, sertemen tjïrrh laavenjassijste jïh barkijijstie Staaten Geajnoesuerkeste (Statens Vegvesen). Lissine politihkerh govlehtimmiem gïetedamme raeriestimmiej bïjre jarkelæmman Saemielaakeste jv. (konsultasjovnh) jïh aaj raeriestimmiem bïhkedimmiegærjan bïjre tjïeltide jïh fylhkentjïeltide (FU 56/20). gïetedamme.
Dan åvteste idtji tjåanghkoe Saemien raeresne sjïdth, fylhkentjïelte sæjhtaraeriem dan bïjre bievnedh:
Goeven 2019 Tove Eivindsen (G) orre åvtehkinie saemien raeresne veeljesovvi boelhkese 2019-2023. Gjertrud Berg (MDG) mubpieåvtehkinie veeljesovvi. Eivindsen lij mubpieåvtehke Saemien raeresne evteben fylhkendigkieboelhken.
- Guktie tsiehkie lea daelie, dellie idtji gåaredh dagkeres stoerre tjåanghkoem tjïrrehtidh voerhtjen, jalhts tuhtjem joekoen ovmurreds. Tjoerebe sijjeste aavoedidh skïeredasse, jïh gegkiestidh veartene lea vielie iemie vihth sjïdteme guktie maehtebe Raasten rastah-festivaalesne gaavnedidh! Eivindsen jeahta.
2020 Hedmarhken fylhke bieline sjïdti Innlandet fylhkeste 2020, jïh Innlandet lea vïhtesjæjjine meatan bööresovveme Saemien raeresne. Innlandet fylhkentjïelte daam bööredimmiem politihkeles gïetedimmesne åtna voerhtjen/suehpeden.
Trööndelagen fylhkentjïelte lea regijovne Jïemhte- Herjedaelien regijovneraeriem meatan bööredamme, jïh dejstie Karin Thomasson meatan mij lea Regijovneraerie Kruana byjresekrirresne jïh 1. mubpieåvtehke Regijonaale evtiedimmiemoenehtsisnie, vïhtesjæjjastatusinie Saemien raeresne.
Saemien raerie tjåanghkoem tjïrrehte kultuvrefestivaalesne Raasten rastah skïereden 24. – 25. b. Annjebodts aamhteselæstoe don tjåanghkose daesnie gaavnh. Tjåanghkosne Trööndelagen fylhkentjïelte sæjhta gaskem jeatjah guektiengïeleldh tsïeglesjimmien bïjre bievnedh geajnoej mietie.
Goevten 14.b. fylhkenmoenehtse govlehtimmievaestiedassh gïetedi Raeriestimmide jarkelimmiej bïjre saemielaakesne jïh vielie, (konsultasjovnh) jïh annjebodts tjaalegem bïhkedasside tjïeltide jïh fylhkentjïeltide. Fylhkenmoenehtse akteraeresne nænnoesti govlehtimmieraeriestimmiem jarkelimmiej bïjre saemielaakesne dåarjodh. Fylhkenmoenehtse lea lissine positijve bïhkedæjjese tjïeltide jïh fylhkentjïeltide konsultasjovni bïjre saemien ïedtjeladtjigujmie såemies lahtestimmiejgujmie. Fylhkenmoenehtse birrie konsultasjovnebïhkedæjja jienebh praktihkeles vuesiehtimmieh bæjjese vaalta råajvarimmiej bïjre juktie meatan årrodh jïh dïhte maahta jienebh vuekieh buerkiestidh juktie meatan årrodh.
Maahtah abpe aamhtesebuerkiestimmiem nænnoestimmine daesnie lohkedh.
Inger Marit Eira-Åhrén Raarvihkeste lea orre direktöörine veeljesovveme Saemiedigkesne. Rune Fjellheim lij evtebe direktööre. Eira-Åhrén barkoste båata goh ektievoeten åvtehke mij dïedtem åtna saemien reeremen åvteste Snåasen tjïeltesne, jïh lea åvtehkinie orreme tjïelten gïelejarngesne Gïelem nastedh. Dïhte aaj meatan orreme Trööndelagen fylhkentjïelten fylhkendigkesne.
Daesnie maahtah vielie lohkedh
Saemiedigkie jïh Trööndelagen fylhkentjïelte gaavnedin goevten 14.b. akten fïerhtenjaepien gïehtjedæmman laavenjostoelatjkoste. Tjåanghkosne jienebi sjyöhtehki siebriedahkesuerkiej bïjre soptsestimh, goh almetjehealsoe, dorjemasse maanagærjijste, ööhpehtimmie, jieleme jïh areaalesoejkesjebarkoe, lissine fylhkentjïelten soejkesjasse jïh dahkojde juktie vielie våajnoes sjïdtedh goh guektiengïeleldh fylhkentjïelte. Revideradimmie fylhkentjïelten profijleste lea lïhkebe buerkiestamme teeman nuelesne «Gaskesadteme jïh grafihkeles profijle». Guektiengïeline vååjnedh lea teema dan sisnjelds «koordineradimmiedåahkan saemien aamhtesidie» jïh fylhkentjïelte råajvarimmieh soejkesje gïelevåhkoen mah leah våajnoes abpe åårganisasjovnese, vuartesjh «saemien gïelevåhkoe».
Guktie maehtebe HUNT-daatah analyseradidh, bievnedh jïh reeredh saemien årroji bïjre Trööndelagesne?
Healsoegoerehtimmieh Trööndelagesne daatah utnieh årroejijstie Trööndelagesne. Daej daatajgujmie gåarede vuesiehtidh guktie almetjehealsoe jïjtjemse evtede, mij hijvenlaakan jåhta jïh mah orre haestemh mah jijhtieh. Naemhtie maehtebe lïeredh destie mejnie lyhkesamme, jïh haestiemidie gïetedidh åvtelen fer stoerre sjidtieh.
Daatatjöönghkeme åejviebielesne HUNT4- goerehtimmeste dorjesovvi boelhken 2017-2019. Dan gaavhtan fylhkh tjåanghkan bïejesovvin HUNT4 aktine vihth gihtjemegoeregoerehtimmine læssani aarebi Åarjel-Trööndelagesne, dej orre tjïeltigujmie ektine åarjel Trööndelagesne. Daate daatatjöönghkeme dorjesovvi golken/gålkoen 2019.
Trööndelagen fylhkentjïelte lea meatan orreme dovne goh ekonomeles jïh faageles laavenjostoeguejmie HUNT/NTNU:ine gåabpegen daatatjöönghkemen bïjre.
Gihtjemegoerehtimmesne bijjelen 70 joekehts åejviegyhtjelassh kategoriji sisnjeli
1) jïjtjedååjreme healsoe 2) jieledevoeth, 3) sosijaale tsiehkieh jïh lïhke byjrese, 4) ööhpehtimmie jïh baalhka jïh 5) biejjieladtje jielede jïh funksjovne
Gåabpegh daatatjöönghkemh leah göökte gyhtjelassh åtneme gusnie aajkoe lea orreme nuepiem utnedh maam akt saemien årroji healsoen bïjre jiehtedh Trööndelagesne.
HUNT4-goerehtimmesne aarebi Noerhte-Trööndelagesne doh göökte gyhtjelassh gihtjelovvin gihtjehtimmiebielesne gosse almetjh feeltestasjovnese böötin. HUNT åarjel-goerehtimmesne gyhtjelassh gihtjelgin gihtjemegoeresne, digitaalelaakan viehkine smart-tellefovneste /PC:ste jallh paehperegoeresne (aalteredåahkan 76+). Doh göökte gyhtjelassh lin:
- Datne jïjtjemdh åtnah goh saemie? (Jaavoe/Ijje)
- Datne, dov eejhtegh jallh aahka gon aajjah saemien hïejmegïeline utnin? (Jaavoe/Ijje/im daejrieh)
Ållesth 1489 almetjh jaavoe vaestiedin gyhtjelassese «Datne jïjtjemdh åtna goh saemie?»
Fylhkentjïelte jïh HUNT dotkemejarnge NTNU leah daelie aktene boelhkesne gusnie dejtie tjöönghkeme daatide analyseradieh. Dan sjïekenisnie fylhkentjïelte jïh HUNT dotkemejarnge NTNU leah dialogem sïjhteme dej saemien faagebyjresigujmie guktie mijjieh bööremeslaakan jïh væjsahkommes maehtebe analyseradidh, bievnedh jïh reeredh sjïere HUNT-illedahkh mah leah ektiedamme daejtie göökte gyhtjelasside. Maahta gåabpegh daah gyhtjelassh ektiedidh dejtie bijjelen 70 jeatjah gyhtjelasside goerehtimmesne, jïh dah maehtieh mijjese sjïere nuepiem vedtedh vielie daajroem åadtjodh saemien healsoen, jieledevoeti jïh jieledetsiehkiej bïjre Trööndelagesne. Seapan daajroe aaj maahta nåhtose båetedh juktie (healsoe)dïenesjh saemien årroejidie evtiedidh. Daan mearan mijjieh gaskesadteme Åarjelsaemien healsoeviermine, Saemiedigkien reereminie jïh SANKS:ine. Lissine raeriem åådtjeme byjresinie SAMINOR3 gaskesadtedh -goerehtimmien bïjre Romsan Universiteetesne juktie raerieh åadtjodh jïh laavenjostedh. Annje ibie sjïere analyjsh saemien årroji bïjre dorjeme, juktie vuertieminie akte «faageraerie» daan barkose tseegkesåvva. Vuejnebe gaskem jeatjah mijjieh edtjebe våårege årrodh statistihkem buektedh tjïeltedaltesisnie, dej naa gille almetji gaavhtan dejnie jeanatjommes tjïeltine.
Fylhkentjïelte edtja råajvarimmiejgujmie viehkiehtidh mah saemien gïelem evtiedieh jïh nænnoestieh fylhkentjïelten dïedtesuerkiej sisnjeli. Jaepien 2020 fylhkentjïelte lea 619 000 kråvnah lyjkeme byjngetje ohtsijidie (FU nænnoestimmie 55/20).
Ohtsememierien åvtelen njoktjen 15.b. ohtsemh sïjse böötin 658 512 kråvnine. Akte reereles dåaresthfaageles dåehkie, faagealmetjigujmie gærjagåeteste, ööhpehtimmeste, regijonaale dotkemefoenteste, kultuvremojhtesistie jïh fylhkentjïelten saemien koordinatovre leah ohtsemidie gïetedamme.
Ohtsijh mah luhpiedimmiem vierhtiej bïjre åadtjoeh leah: Noereh, Saemien tjaelijh, NTNU, Aajege, Snåasen tjïelte, Noerhte universiteete jïh Saemien Sijte. Njoktjen fylhkentjïelte 518 000 kråvnah joekedi.
Ohtsememierien mænngan njoktjen maahta raajan 25 000 kråvnaj raajan ohtsedh fïerhten prosjektese dåarjoemierien sisnjelen iktemierien ohtsememierine. Prioriteradamme suerkieh leah råajvarimmieh noeri jïh staaresaemien sisnjeli. Ohtseme seedtesåvva Trööndelagen fylhkentjïeltese portaalesne Regional Forvaltning (RF1350) jïh tjuara meatan utnedh buerkiestimmiem prosjekteste /råajvarimmeste, råajvarimmiesoejkesjem, budsjedtem jïh finansieradimmiesoejkesjem.
Trööndelagen fylhkentjïelte lea jïjnjem barkeme grafihkeles profijline jïh saerniejgujmie fylhken ovmessie faalenassi bïjre.
- Gærjabusse orre saemien gaartoem åådtjeme
- Nöörjen/saemien logo nedtesæjrojne
- Nöörjen/saemien logo intra-nedtesæjrojne
- Gaajhkh profijletjaalegh dorjesuvvieh nöörjen/saemien logo’ine
- Geajnoetsïeglh nöörjen/saemiengïelesne
- Utrykningsbïjlh (aarebi Statens Vegvesen) leah nöörjen/saemien logo’em åådtjeme
- Skuvlevoesse gaajhkide tjaktjen 1.klaasselearoehkidie nöörjen/saemien logo’em åådtje
- Powerpoint-maallh nöörjen/saemien logo’ine
- Mijjieh jienebh saernieh bæjhkoehtamme. Dej gaskem åarjelsaemien ööhpehtimmien jïh maanagærjaj bïjre åarjelsaemien gïelesne.
Gosse edtjebe fylhkentjïelten profijlegïetegærjam staeriedidh sïjhtebe dam nöörjen logo’em båarhte vaeltedh jïh dan mænngan kombinasjovnelogo Trööndelagen aajnehke åejvielogo’ine sjædta.
Giesien/aareh tjaktjen gihtjemegoerehtimmie saemien byjresasse seedtesåvva. Daesnie edtjieh bievnedh mah tjaalegh/tjaatsegh fylhken nedtesæjrosne dah sijhtieh mijjieh edtjebe åarjelsaemien gïelese jarkoestidh. Daah bïevnesh mejtie bååstede åådtjeme sïjhtebe mubpene saemien raeresne åehpiedehtedh.
Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelelïerehtæmman Laatege, maam Ööhpehtimmien åejviemoenehtse nænnoesti suehpeden 2019, lea akte tsiehkie karrierebïhkedimmien nuelesne maam edtja bæjjese fulkedh.
Barkoe systematihkeles karrierebïhkedimmien bïjre noeride jïh geerve almetjidie mah aktem saemien gïelem haalvoeh, sæjhta aelkedh åvtelen mubpie skuvlejaepie 2020/21 galhkoe. Daerpies gemtebelaakan ovmessie barkojde dåårrehtidh barkijijstie mah saemien haalvoeh, dej gaskem lohkehtæjjah. Karrierebïhkedimmiebarkoe dorjesåvva laavenjostosne dej regijonaale karrierebïhkedimmiedïenesjigujmie fylhkesne, jïh skuvline (maadthööhpehtimmie) jïh jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnine.
Koordineradimmiedåehkie saemien aamhtesh
Tjaktjen 2019 fylhkenraerieålma aktem dåaresthfaageles koordineradimmiedåehkiem tseegki juktie ektiedahkoem hoksedh saemien barkoelaavenjassi bïjre Trööndelagen fylhkentjïeltesne. Koordineradimmiedåehkesne tjirkijh meatan ööhpehtimmiegoevtesistie jïh seksjovnijste geajnoe, soejkesje, kommunikasjovne, tjeahpoe jïh kultuvre, jieleme jïh kultuvremojhtesh. Mijjen barkoemandaate lea:
- Ektie goerkesem evtiedidh juktie saemien ïedtjh jïh daerpiesvoeth sjyöhtehke aamhtesesuerkine gorredidh, v. laavenjostoelatjkoe Saemiedigkine
- Barkoemetodihkem fylhkentjïeltesne evtiedidh juktie saemien konsultasjovnereaktam illedh
- Prioriteradamme suerkiej bïjre bijjemes soejkesjijstie jïh strategijijstie akti vyöki barkedh juktie saemien gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse evtiedidh
- Lahtestimmieh vedtedh darjomi bïjre saemien bïjre darjomesoejkesjasse (våarome guektiengïelevoetevierhtide Saemiedigkeste)
Koordineradimmiedåehkien leah tjåanghkoeh fïerhten asken.
Saemien gïelevåhkoe lea akte jieniebistie råajvarimmijste juktie saemien gïelem våajnoes darjodh. Edtja råajvarimmiem tjïrrehtidh seamma tïjjen Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne våhkoen 43. Daelie gellie darjomh soejkesjeminie abpe dajvesne.
Vihkeles dïedte fylhkentjïeltese saemien gïelem jïh kultuvrem våajnoes darjodh.
Bielievåhkoen mijjieh soejkesjibie:
- Joe soejkesjamme darjomem våajnoes darjodh, v.g. Kulturelle skuvlevoesse.
- Tjåanghkoetjiehtjelh rïhpestidh saemien nommigujmie jïh guvviejgujmie Fylhken gåetesne, Tråantesne
- Guektiengïeleldh beapmoekaarhtem kantijnine utnedh (fylhkengåetieh jïh jåarhkeskuvlh)
- Såemies sijjienommh åehpiedehtedh jïh maam dah soptsestieh
- Saemien tjoejegærjah geervehtidh jïh åehpiedehtedh
- Snapchat-filterem gïelevåhkose utnedh åarjelsaemien dajvesne, guhkiebasse evtiedidh dam maam pryövi tjïrrehtidh goevten 6.b. Filtere sæjhta åarjelsaemien dajvese gååvnesidh.
Trööndelagen fylhkentjïelte sæjhta darjoemidie Trööndelagesne åehpiedehtedh aktene sæjrosne mij sæjhta bijjieguvviem utnedh stoerre jïh smaave öörnedimmiej bïjre regijovnesne.
Fylhkentjïelte lahtestimmieh sæjhta Saemien raereste
Tjåanghkose Saemien raeresne mijjieh limh golme ovmessie aamhtesh ryöjredamme mejtie raerie edtji lahtestimmieh vedtedh. Fïerhtene aamhtesisnie raerielïhtsegh birresuvvieh tjaaleldh bïevnesem buektedh. Aamhtesh joekehts tïjjemierieh utnieh, jïh voestes mierie lea govlehtæmman raeriestimmien bïjre orre ööhpehtimmielaakese.
Trööndelagen fylhkentjïelte lea aalkeme Regijonaale soejkesjem kultuvremojhtesidie Trööndelagesne darjodh. Daate voestes aejkien mijjieh kultuvremojhtesesoejkesjem darjobe mij aaj dam saemien perspektijvem meatan åtna, jïh edtja faamosne årrodh abpe Trööndelagese. Saemiedigkie faageles byjjesfaamoem åtna saemien kultuvremojhtesi åvteste, jïh njueniehkisnie don saemien perspektijvese.
Mijjieh sïjhtebe saemien raeriem nuhtjedh goh referaansedåehkie soejkesjebarkosne, jïh dov lahtestimmieh guktie maehtebe daajroem tjöönghkedh jïh ïedtjeladtjh saemien byjresisnie meatan vaeltedh, lissine tjåanghkojde saemien raeresne.
Soejkesje sæjhta vïedteldihkie mierieh vedtedh gööktelaakan:
- Tjïeltide jïh regijonaale åejvieladtjide areaalesoejkesjimmesne regijonaale njoelkedassi tjïrrh.
- Ektie, guhkies råajvarimmieh vaeljehke suerkine byögkeles reeremisnie jïh jeatjah byögkeles jïh privaate aktööri luvnie kultuvremojhtesesuerkesne.
Soejkesje edtja govhte teemah bæjjese vaeltedh jïh gaajhkh maehtieh sjïehteles årrodh saemien ektiedimmesne.
- Regijonaale aarvoeh jïh daajroebievneme
- Mah saemien kultuvrebyjresh jïh eatnemedajvh regijonaale aarvoem utnieh?
- Mah saemien vïnhtsh regijonaale aarvoem utnieh?
- Staare- jïh sijjie-evtiedimmie
- Vætnoe jïh materijaaledorjemasse
- Klijma
- Kultuvremojhtesh, nasjovnebigkeme jïh demokratije-evtiedimmie
Mijjieh barkoedåehkiem tseegkebe fïerhten teemese. Barkoe dåehkine sæjhta juhtedh gïjren 2021 raajan, govlehtimmie giesege jïh nænnoestimmie fylhkendigkesne goeven 2021. Bielieh soejkesjistie dovne åarjelsaemien jïh nöörjen gïelesne båetieh.
Dov naan vuajnoeh? Gaskesadth maaje daejgujmie:
Andreas Stångberg, andreas.stangberg@samediggi.no, mobijle 78 48 42 28
Hilde Arna Tokle Yri, hilyr@trondelagfylke.no, mobijle 977 57 600.
Regijonaale soejkesje areaale-åtnose (RSA) Trööndelagesne edtja båatsoen bïjre årrodh
Mænngan Trööndelage tjåanghkan bïejesovvi dellie daerpies sjïdti orre regijonaale soejkesjinie areaale-åtnose mij edtja aktem monnehke, joekehtamme areaale-politihkem tjyölkehke darjodh abpe fylhkesne. Tjïeltendåaresth haestemh gïetedidh lea akte siebriebahkedïedte mij lea fylhkentjïeltide vaadtasovveme. Båatsoe lea gaajhkelaakan tjïeltendåaresth. Vuesiehtibie gaskem jeatjah aarebi bïevnesidie Saemien raeresne daan barkoen bïjre.
Trööndelagen fylhkentjïelte lahtestimmieh sæjhta dan bïjre mij lea båatsoen stööremes areaalehaestemh Trööndelagesne, jïh mejtie mijjen njoelkedassh buerkiestieh dejtie haestiemidie mejtie båatsoe åtna.
- Dov naan åssjaldahkh mej areaalehaestemi uvte båatsoe tjåådtje jïh mejtie byöroe tjoevkesem bïejedh barkosne regijonaale areaale-åtnoesoejkesjinie? Dellie sïjhtebe maaje dov vuajnoeh govledh. Seedth dov vuajnoeh diekie, Gunnhild Kvistad jallh Runar Myrvang, vuartesjh adressem vueliebisnie tjaatsegisnie.
Ulmie akte åvtesestuvreldh, radtjoes jïh iktedamme areaale-evtiedimmie abpe Trööndelagese.
Regijonaale soejkesje areaale-åtnose edtja hijven stuvremedïrreginie årrodh jïh jarngesne årrodh gosse tjïelth sijjen areaalebielieh orrestieh. Soejkesje edtja iktedimmiem ovmessie areaaledaerpiesvoetijste gorredidh tjïelteraasti dåaresth. Soejkesje edtja viehkine årrodh tjïeltide jïh fylhkentjïeltide sijjen soejkesjimmesne.
Ulmieh, njoelkedassh jïh juvnehtimmieh areaalesoejkesjæmman jïh båatsose Trööndelagesne
Båatsoe jïjtse bieliekapihtelem åådtjeme. Bieliekapihtelh leah bæjjese bigkesovveme ulmiejgujmie, regijonaalepolitihkeles njoelkedassigujmie jïh juvnehtimmiejgujmie. Goh bielie soejkesjistie aaj akte dahkoeprogramme råajvarimmiejgujmie meatan juktie tjïrrehtimmiem soejkesjistie gorredidh. Ulmie lea båatsoe lea vihkeles kultuvreguedtije åarjelsaemien kultuvrese, jïh areaaleåtnoe Trööndelagesne tjuara dan åvteste båatsoen gåatomevierhtieh vaarjelidh. Juktie ulmiem bieliekapihtelisnie gorredidh, raeriestimmieh leah dorjesovveme regijonaalepolitihkeles njoelkedasside båatsose:
Tjïelth jïh jeatjah ïedtjeladtjh byöroeh båatsoem meatan vaeltedh dan varke gåarede soejkesjeprosessine (govlehtimmien åvtelen).
- Tjïelth tjuerieh krïevenasside konsultasjovni bïjre fulkedh, vihtiestamme Saemielaaken kap. 4.
- Byöroe gaskesem båatsojne dokumenteradidh.
- Tjïelth byöroeh laavenjostoem syökedh tjïelte- jïh rïjhkeraasti rastah gosse konsekvensi gaavhtan soejkesjijstie jïh råajvarimmijste, daerpies sjædta ellies vuarjasjimmieh darjodh. Byöroe ellies konsekvensesalkehtimmiem båatsose darjodh gosse tjïeltesoejkesjen areaalebieliem reviderede. Fylhkenålma jïh fylhkentjïelte maehtieh tjïeltem bïhkedidh daennie barkosne.
- Tjïelth båatsoe-areaaligujmie byöroeh båatsoem ållermaehtedh jïh strategijem båatsose utnedh tjïeltesoejksjisni
Tjïelth byöroeh voejhkelidh daaletje infrastruktuvre miehtjiedajvesne åtnasåvva sijjeste orre feelemegeajnoeh tseegkedh.
- Byöroe baajedh årrodh bigkedh daelvien jïh gïjren gåatomelaantesne jïh juhtemegeajnojne.
- Tjïelth byöroeh hijven dialogem utnedh båatsojne gosse baalka- jïh laategelaajroeh soejkesjeminie.
Dov naan vuajnoeh? Gaskesadth maaje daejgujmie:
Prosjekten åvtehke RPA: Gunhild Kvistad, gunkv@trondelagfylke.no, mobijle 986 65 738
Tjåadtjoehtæjja båatsoe: Runar Myrvang, runmy@trondelagfylke.no, mobijle 480 70 556
Soejkesje edtja byögkeles govlehtæmman seedtesovvedh boelhken golken-tsïengelen.
Govlehtimmie Maahtoedepartemeenteste lahtestimmiej mietie gihtjie fïerhten laakeparagraafese raeriestimmesne orre ööhpehtimmielaakese, jïh suerkide mah sjïerelaakan neebnesuvvieh seedtemeprievesne Maahtoedepartemeenteste.
Fylhkentjïelte lahtestimmieh Saemien raereste sæjhta dej jarkelimmiej bïjre ööhpehtimmielaakesne mij lea saemien gïelelïerehtimmiem bïjre jïh lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne. Tjoerede lahtestimmide seedtedh suehpeden 14.b. åvtelen diekie: Tore Bruem, torebru@trondelagfylke.no
- Lïerehtimmie saemien gïelesne jïh saemien gïelelïerehtimmie stuvresuvvieh laaketeeksteste § 7-2, jïh laakemoenehtse daam raeriestimmiem buakta:
- Daaroen learohkh mah lïerehtimmiem saemien gïelesne jallh saemien gïelelïerehtimmiem åtneme maadthskuvlesne, reaktam lïerehtæmman saemiengïelesne åadtjoeh jåarhkeööhpehtimmesne
- Tjïertestidh jis lïerehtimmie maajhööhpehtimmine vadtasåvva, tjïelte jïh fylhkentjïelte edtjieh learoehkasse faalehtidh naakede daehtie lïerehtimmeste edtja saemiengïeleldh byjresinie årrodh gosse lea daerpies
2. Suerkiej nuelesne, mejtie edtja joekoenlaakan tjïertestidh jïh lea saemien bïjre, Trööndelagen fylhkentjïelte edtja dan bïjre lahtestidh:
- Saemien learohkh maadthskuvlesne reaktam lïerehtæmman saemien gïelesne göökte faagine åadtjoeh jis unnemes golme learohkh tjïeltesne dam krievieh.
Daesnie govlehtimmiem gaavnh Maahtoedepartemeenteste
Maahtoedepartemeente lea govlehtimmiemieriem bïejeme snjaltjen 1.beajjan, jïh fylhkendigkie vaestiedassem Trööndelageste gïetede ruffien 16. – 17.b. 2020.
Bïevnesh saemien siebrijste jïh siebrijste saemien dïedtine
Saemien raerien lïhtsegh jïh vïhtesjæjjah leah bööresovveme sijjen barkoem saemien sisnjelen, raerine juekedh. Saemien Sijte lea bigkemeprosessem aalkeme orre Saemien Sijtine, Tråanten tjïelte lea barkoem aalkeme vielie våajnoes sjïdtedh goh saemien stoerrestaare, mearan NTNU jïh Noerhte universiteete fïereguhtelaakan ööhpehtimmide saemien sisvegem vedtieh.
Tjaktjen 2018 beetnehvierhtieh vadtasovvin juktie Saemien Sijtem bigkedh. Tjaktjen 2019 bïevnesh böötin Grande ållesth entreprenöörine prosjektese sjædta. Jienebh vueliedeallahtæjjah leah aaj meatan, jïh arkiteekth sïeltesne Fur-arkitekter leah sjissaprosjektem guvviedamme.
Akten fuehpies boelhken mænngan Statsbygg dam gaervies åvteprosjektem åadtjoeji påaski åvteli, jïh dallatjinie detaljeprosjekteboelhke aalka. Dïhte edtja gaervies årrodh giesien vööste guktie maahta aelkedh gåetiem bigkedh mïetsken. Joe njoktjen eelki skåajjem tjoehpedh jïh varke påaski åvteli eelki geajnoem bigkedh gåetiesæjjan gåajkoe.
Gåetie edtja gaervies årrodh goeven 2021, jïh mijjieh soejkesjibie byjjes rïhpestimmiem gåeteste utnedh giesien 2022. Mijjieh Saemien Sijtesne dejnie orre basisvuesiehtimmieprosjektine barkeminie mij sæjhta sisvegem gåatan vedtedh.
Daan barkoen baalte mijjieh dam evtiedimmiem gorredeminie mij lea daerpies jis edtjebe buektiehtidh sagke jienebh guessieh dåastoehtidh goh daan biejjien, jïh maehtedh guesside dååjresem vedtedh mij nænnoes daajroem våaroeminie åtna. Jaepiej åvtese vuejnebe daerpies barkijelåhkoem lissiehtidh mijjen åejvielaavenjasside Reereme, Dotkeme, Bievneme jïh Orrestimmie.
Noerhte universiteete sæjhta sov saemien profijlem nænnoestidh
Noerhte universiteete veartenen aajnehke åarjel- jïh julevsaemien lohkehtæjjaööhpehtimmiem åtna, jïh veartenen aajnehke professovre vuelesne. Ulmie lea dejtie saemien lohkemefaalenasside, saemien dotkeme jïh bievneme, nænnoestidh jïh evtiedidh.
Strategi 2030, Noerhte universiteeten strategeles soejkesje dam vihteste. Tjaatsege universiteeten visjovnem, faageles vieksiesvoetem jïh profijlem buakta. Daesnie aaj tjåådtje Noerhte universiteete aktem sjïere nasjonaale dïedtem åtna julev- jïh åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren åvteste, jïh universiteete edtja dotkemebaseradamme laavenjostose skreejrehtidh laavenjostosne jeatjah institusjovnigujmie, nasjonaale jïh gaskenasjonaale, mah ööhpehtieh jïh dotkoeh aalkoe-åålmegetematihken sisnjelen.
Samisk grunnskole- og barnehagelærerutdanning
Saemien maadthskuvle- jïh maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie
2018 universiteete sov åarjelsaemien jïh julevsaemien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmiem eelki lohkemesijjine Lievenge jïh Bådåddjo. Orre studeenth sïjse vaaltasovvin tjaktjen 2019, jïh mænngan orre studeenth sïjse vaaltasuvvieh fïerhten mubpien jaepien, voestes aejkien 2021.
Seamma jaepien maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie aalka åarjelsaemien jïh julevsaemien profijline. Daate akte barkoesijjiebaseradamme ööhpehtimmie sjædta mejnie universiteete guhkies jïh hijven dååjrehtimmiem åtna. Dellie doh studeenth mah sïjse vaaltasuvvieh, maanagïertesne barkeminie seamma tïjjen dah leah studeenth. Lohkeme lea dan åvteste gaavnedimmiej tjïrrh jïh njieljie jaepieh vaasa. Lohkeme åajvahkommes Mieriesoejkesjem saemien maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman fulkie. Åarjelsaemien jïh julevsaemien sijhtieh faalenassine sjïdtedh goh veeljemefaage 30 studijepoengi raajan.
Sørsamisk begynneropplæring
Åarjelsaemien aalkoelïerehtimmie
Kråangken jåarhkeskuvle, Gïelem nastedh jïh Noerhte universiteete aktem gaavnedimmiebaseradamme aalkoelïerehtimmiem soejkesjeminie åarjelsaemien gïelesne, jïh ussjedieh dejnie aelkedh skïereden/golken 2020. Jis soejkesjh jååhkesjimmiem åadtjoeh NOKUT:n studijevaaksjomemieriedimmien mietie, studijepoengem åådtje, jïh kuvsjen göökte bielieh fïereguhte 15 studijepoengh vadta. Jis gaajhke soejkesjen mietie jåhta, dah sijhtieh kuvsjem bæjhkoehtidh suehpeden/ruffien ohtsememierine gaskoeh mïetsken.
Med joik som utgangspunkt
Vueline goh aalkoe
Noerhte universiteete daam lyjhkedihks gaavnedimmiebaseradamme lohkemem (15 studijepoengh) orresistie bæjhkohte daan jaepien. Professovre Frode Fjellheim daam tseegki akten baelien. Lohkeme lea gaavnedimmiej tjïrrh jïh åarjelsaemien kultuvrem våaroeminie åtna goh vihkeles bielie regijovnen jïh nasjovnen ektie kultuvreaerpeste. Åarjelsaemien musihke, vuelie, lea iemie bielie dehtie kulturelle gellievoeteste.
Saemien dotkeme Noerhte universiteetesne
Saemien dotkemedåehkie mij stuvresåvva professovreste Mikael Vinka, gïeleldh, kulturelle, histovrijes jïh didaktihkeles dåeriesmoerigujmie barka mah leah saemien tsiehkiej jïh aalkoe-åålmegegyhtjelassi bïjre. Antologije The Indigenous Identity of the South Saami (2019) lea akte dejstie illedahkijste dehtie barkoste dåehkien lïhtsegijstie. Seammalaakan blogge I grenseland nedtesijjesne forskning.no. Akte juhtije prosjekte laavenjostosne Åarjel-saemien skuvline lea «How to support language learners in South Sámi language? A study of teacher’s competence in instructional straegies’,” maam professovreste Heidi Harju-Luukkainen stuvrie.
Voestes Åarjelsaemien gïeledotkemebiejjieh Lievengisnie gålkoen lij illedahke aktede laavenjostoste UiT Divvuninie. Konferanse lij dïhte voestes konferanse gusnie åarjelsaemien gïele lij teema. Konferanse ekonomeles dåarjoem åadtjoeji UiT:ste, Noerhte universiteeteste jïh Trööndelagen jïh Nordlaanten fylhkentjïeltijste.
Dam saemien våajnoes darjodh Noerhte universiteetesne
Vihkeles ulmie lea saemien gïelem jïh kultuvrem våajnoes darjodh ööhpehtimmesne jïh bievniemisnie, gaskem jeatjah tsïeglesjimmien tjïrrh lohkemesijjine jïh jeatjah råajvarimmiej tjïrrh. Goevten 2019 lij byögkeles rïhpestimmie derhviegåeteste Lievengen campusisnie, Røstad. John Kristian Jåma lea derhviegåetiem tseegkeme viehkine studeentijste jïh barkijijstie. Saemiedigkie jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte beetnehvierhtieh dåarjoejin barkose. Derhviegåetie joekoen vihkeles vierhtie sjïdteme ööhpehtimmesne åarjelsaemien aerpievuekien daajroen bïjre, dovne lohkehtæjjaööhpehtimmesne jïh skuvleklaasside jïh maanagïertedåehkide mah guessine båetieh.
Gosse lohkehtæjjah faagebiejjiem utnin gålkoen dellie minngemes dahkoe lij guessine mïnnedh derhviegåetesne. Teema lij dïhte orre learoesoejkesje. Jïh dåajvoem vadta gosse håalome tihtelinie «Faageorrestimmie – gïeleldh gellievoete jïh saemien» lij akte dejstie faalenassijste maam almetjh bööremes lyjhkin faagebiejjien. Akte vihkeles poenge håaloemisnie lij skuvlh byöroeh dam voenges saemien kultuvrem våaroeminie utnedh. Ij lij dan jeenjesh mah deejrin saemieh derhviegåetesne årroejin abpe jaepien Sulesne, Verdalesne, dan seenhte goh 1970-låhkoen. Dan sjïekenisnie lij aaj iemie neebnedh Daniel Mortenson lij derhviegåetesne reakadamme jaevrien lïhke Risvatnet Verdalesne, kristesovveme Vuku gærhkosne jïh akten boelhken bovtsigujmie gïehteli Gaskelaanten sïjtesne, Sulen åarjelluvlene åvtelen Svahken sïjtese Femunden lïhke juhti.
Juktie universiteeten saemien profijlem nænnoestidh akte dejstie auditovrijijstie Røstadesne nommem «Daniel Mortenson-savka» goevten 6.b. 2019 – aarebistie auditovrijem «Elsa Laula Renberg» utnimh universiteeten campusisnie Bådåddjosne.
Noerhte universiteete, Lievenge voerhtjen 21.b. 2020
Asbjørn Kolberg
Saemien koordinatovre, Noerhte universiteete
Saemien prosjekth Tråantesne 2020
- Laavenjostoelatjkoe Tråanten tjïelten jïh Saemiedigkien gaskem. Raeriestimmie dorjesovveme laavenjostoelatjkose Saemiedigkine. Aamhtese lea vuertiemisnie goske latjkoem vuartasjamme ikth vielie. Fåantoe lea stoerre fokuse barkose korona-pandemijien gaavhtan siebresne.
Dan varke mijjieh raeriestimmiem jååhkesjamme daesnie, raeriestimmiem Saemiedægkan seedtebe juktie dej vuajnoem åadtjodh. Gosse seamadamme akten ektie raeriestimmien bïjre latjkose, mijjieh dam buektebe polithkeles gïetedæmman Tråanten staareståvrosne.
- Saemien gåetie – saemien gaavnedimmiesijjie
Tråanten tjïeltesne lea nænnoestamme «Saemien sijjie» edtja årrodh sijjesne Øvre Baklandet 52. Gåetie lea «Gåsaparken» lïhke, aktene lyjhkedihks jïh tjaebpies bielesne staareste. Daerpies gåetiem dåvvodh åvtelen dïhte åtnose vaaltasåvva, mijjieh soejkesjibie geervehtidh 1. kvartaalesne 2021. Mijjieh gegkiestibie «Rïhpestimmiem» Saemien gåeteste Tråantesne utnedh goevten 6.b. 2021. - Fïerhtenjaepien mïerhkesjimmie saemiej åålmegebiejjeste Tråantesne.
Moenehtse lea tseegkesovveme mij ektesne edtja mïerhkesjimmiem saemiej åålmegebiejjeste soejkesjidh Tråantesne. Moenehtsisnie tjirkijh Saemien sijjeste Tråante, Tråanten tjïelteste, Sverresborg folkemuseumistie jïh Trööndelagen fylhkentjïelteste.
- Noere saemieh staaresne
«Noere åarjelsaemieh, staaresaemien identiteete jïh mobijle praksish», lea akte dotkemeprosjekte mij ulmine åtna daajroem evtiedidh guktie staaretjïelte Tråante maahta råajvarimmieh evtiedidh mah viehkiehtieh guktie (åarjel)saemien noerh/noere geerve almetjh åadtjoeh sijjen åarjelsaemien gïelemaahtoem jïh saemien identiteetem nænnoestidh. Daate dotkemeprosjekte lea aalkeme goh laavenjostoe gaskem «Trøndelag Forskning og Utvikling AS», Trööndelagen fylhkentjïelte jïh Tråanten tjïelte, Saemien sijjine Tråante goh vierhtie tjïrrehtæmman.
«Regijonaale dotkemefoente Gaske-Nöörje», Tråanten tjïelte jïh Trööndelagen fylhkentjïelte beetnehvierhtieh prosjektese dåarjoeh.
Barkoe learoesoejkesjeulmine aalkoe-åålmegi bïjre dan orre learoesoejkesjen mietie
Mïetsken 2020 dam orre learoesoejkesjem Nöörjesne bæjhkohte, jïh dïhte orre maahtoem kreava lohkehtæjjaj luvnie. Dennie bijjemes bielesne soejkesjistie, mij lea faamosne gaajhkide faagide jïh gaajhkide jaepienjieptjide, tjïelkelaakan tjåådtje aalkoe-åålmegeperspektijve lea akte bielie learohki demokratijelïerehtimmeste, jïh «Lïerehtimmien tjïrrh learohkh edtjieh daajroem åadtjodh saemien aalkoe-åålmegen histovrijen, kultuvren, siebriedahkejieleden jïh reaktaj bïjre. Learohkh edtjieh gellievoeten jïh jeerehtsi bïjre lïeredh saemien kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre» (UDIR, 2019). Fïereguhten faagen sisnjelen akte faageles evtiedimmie learoesoejkesjeulmine mah leah teemaj bïjre goh aalkoe-åålmegi histovrije, politihke, daajbaaletje siebriedahke, lidteratuvre, gaskenasjonaale politihke, religijovne jïh musihke. Desnie dovne tjïelke ulmieh, gusnie aalkoe-åålmegh ryöktesth neebnesuvvieh, jïh ij neebnesovveme ulmieh, gusnie aalkoe-åålmegh maehtieh meatan vaaltasovvedh goh bielie aktene stuerebe teemesne. Learohkh eah edtjh ajve faaktah aalkoe-åålmegi bïjre lïeredh, dah edtjieh gaskem jeatjah analyseradidh, ussjedadtedh, digkiedidh jïh goerehtidh. Daah orre learoesoejkesjeulmieh faageles orrestimmiem krievieh lohkehtæjjaj luvnie, dovne orrestimmie jïh vejtiestimmie daajroste, jïh krievieh fylhkentjïelth, tjïelth jïh ööhpehtimmieinstitusjovnh sjïehteledtieh ihke lohkehtæjjah edtjieh maehtedh daam daajroem reebledh.
Ööhpehtimmieinstitusjovni gaskem joe hijven learoevierhtieh dorjesovveme mah åtnasuvvieh dovne lohkehtæjjaööhpehtimmesne jïh skuvlesne. Romsan universiteete lea Reaidu-nedtesijjiem dorjeme, gusnie ulmiedåehkie lea lohkehtæjjastudeenth. Saemien jïlleskuvle nedtesijjiem Aktesne åtna, gusnie ovmessie ööhpehtimmiesoejkesjh gaajhkide faagide jïh njieptjide. Saemiedigkie aaj jienebh vierhtieh skuvlese bæjhkoehtamme, gaskem jeatjah saemiej åålmegebiejjien bïjre. Aaj jienebh jeatjah apph, YouTube-videovh jïh nedtesæjroeh mah maehtieh klaassetjiehtjielisnie åtnasovvedh. Akte haesteme lohkehtæjjide maahta årrodh gaavnedh dam maam daarpesje gaaltijeveahkesne, jïh veeljedh dam mij bööremes sjeahta ööhpehtimmesne. Gaaltijelaejhteme akte vihkeles maahtoe gosse edtja nedtegaaltijh gaavnedh jïh nuhtjedh aalkoe-åålmegi bïjre. Seamma vihkeles goh hijven vierhtieh lohkehtæjjide vedtedh lea lïeredh guktie gaaltijeveahkesne ohtsede jïh gaaltijidie gaavnedh mah leah jaahkods jïh reaktoe.
Lohkehtæjjaööhpehtimmien instituhtesne NTNU:sne (daaroen ILU), dotkemedåehkie Indigenous Topics in Education tseegkesovvi 2019. Mijjieh uline utnebe dotkedh dïsse mij joe gååvnese ööhpehtimmievierhtijste, jïh orre vierhtieh evtiedidh mah maehtieh skuvlesne åtnasovvedh. Edtjebe åarjelsaemien gïelekuvsjem öörnedidh akademihkeles jaepien 2020/2021, goh akte bielie jieniebistie råajvarimmijste juktie saemien vielie våajnoes darjodh ILU:sne. Lïhtsegh dotkemedåehkesne leah tjaaleme jïh bæjhkoehtamme jienebh tjaalegh ööhpehtimmien bïjre aalkoe-åålmegidie dovne lohkehtæjjatjaaleginie jïh akademihkeles tjaaleginie. Kuvsje lohkehtæjjide aaj öörnesovveme gellene lehkesne laantesne, jïh jienebh barkijh eadtjohkelaakan berkieh sisvegem saemiej jïh jeatjah aalkoe-åålmegi bïjre meatan vaeltedh maadthskuvlelohkehtæjja- jïh minngieööhpehtimmieprogrammine. Edtja dam barkoem guhkiebasse evtiedidh jaepiej åvtese.
Lohkh vielie lohkehtæjjasoejkesjen jïh ööhpehtimmien bïjre aalkoe-åålmegi bïjre, tjaalegisnie sijjesne Utdanningsnytt.
Helen M. Murray, dotkemedåehkiem åvtehke, Indigenous Topics in Education, ILU, NTNU