Åarjelsaemien gïele lea faeriedisnie, juktie vaenesh mah saemiestieh. Guktie UNESCO:n læstosne gïelh mah gaatoleminie. Daelie gïehtelibie gïelem gorredidh. Ij leah sån annje seenhte, jih daan biejjien tjidtjieh tjarki berkieh gïelem gorredidh, gïeleprofessore åtna.
- Jïjnjemes mijjijste ibie gïelem maanabaeleste utnieh, (juktie dennie boelhkesne gosse nöörjen åejvieladtjh nåake saemien maanah jih fuelhkieh vööste dåemiedin jih nyöjhkin saemiestidh). Dan gaavhtan leah göökte boelvh mah idtjin maaje gïelem åadtjoeh leeredh. Geerve hov dam gïelem lïeredh gosse geerve sjïdteme, jih guktie dam buektiehtidh dle tjoerebe hijven gïelesijjieh utnedh, sijjieh gusnie lea iemie saemiestidh, Toini Bergstrøm jeahta.
Bergstrøm lea biejjieladtje åejvie Aajegisnie, saemien gïele- jih maahtoejarnge Plassjesne. Dïhte åarjelsaemien gielesne geerve almetjidie lohkehte. Daah kuvsjh lea Goevtegeajnoen Jillieskuvlen ektine, jih 2012 raejeste leah 13 ööhpehtimmieh geerve almetjidie Aajegisnie hööltesovveme jih 126 eksaamenh vaaltasovveme.
Nuhteligs tsiehkieh åarjelsaemiengïelen bïjre
Ij leah dan gåvva jiehtedh man gallesh daan biejjien saemeste, juktie ij gååvnesh naan tjïelke tjaalegh mah vuesehte man gallesh åarjelsaemieh saemiestieh.
Gååvnese jeenjebh saemiengïelh aaj. Åarjelsaemien gïele lea akte dejstie byjjes gielijste Nöörjesne. Seamma noerhtesaemiengïele jih luvliesaemien gïele aaj.
Åarjelsaemien gïele lea faeriedisnie, gaatoleminie jih UNESCO:n læstosne gïelh mah gaatoleminie.
Stoerre joekehtse åarjelsaemien jih dej jeatjah saemien gïeli gaskem. Noerhtesaemien jih åarjelsaemien gïelem gaskem seamma stoerre joekehtse goh nöörjen- jih tyskelaanten gïeli gaskem.
Tröndelaage lea dennie åarjelsaemien dajven jarngesne, Saltfjellen raejeste noerhtene jih Eengerdaelien raajan åarjene, Nöörjen bielesne. Sveerjen raedtesne dle Västerbotten, Jïemhte, lehkie Härjedaeleste jih Dalarna åarjelsaemien dajvesne.
Åarjelsaemien - mov vaajmoegïele
2019 FN:n internasjonaale aalkoealmetjegÏele jaepie. Aelkebe hov daelie gïelem boelveste boelvese vedtedh, gåessie åejvieladtjh joekehth daltesinie viehkiehtieh, menh ij leah öövre dåeriesmoeri namhtah. - Åarjelsaemien gïele ibie åadtjoeh, menh tjoerebe dejnie barkedh, Toini Bergstrøm jeahta. Dïhte saarnohte dïhte gujnine soptsestamme mij dååjrehti åadtjoji altese dåaktarinie saemiestidh. Ij leah dïhte sïejhme mijjen aarkebiejjesne.
Ida Marie Bransfjell lij prosjeekten åvtehke 2017:n heevehtimmiejaepesne Tråantesne. Dïhte munnjien saemien gïeletjåanghkoste Romsesne tjeeli. – daelie daan heevehtimmien mænngan manne vuajnam daate heevehtimmie mijjen gïelem jih kultuvrem lutnjeme, mijjieh garmebe goh aarebi, jih mijjieh vaajtelibie mijjen gïelem jih kultuvrem evtiedidh.
- Saemien- mov vaajmoegïele, lea dovne aavoe jih haesteme, juktie ij gååvnesh dan jïjnjh sijjieh gusnie gïele govloes jallh vååjnoes. Dïhte maa aaj sårkoe, juktie saemien ij leah mov ietniengïele. Gïele mov identiteetem nænnoste jih mijjen kulltuvrem aaj nænnoste. Aavodem gosse govlem mov nyöjtetje saemeste. Dellie håhkoem jih jahkoem åtnam gïele båetije boelvide stynkesåvva . Manne soejmetji pryövem gïelem bååstide vaeltedh. Jïh mov stööremes vaajtele, åarjelsaemien gïele edtja jielije jih iemie gïele seabradahkesne sjïdtedh, Bransfjell jeahta.
Ellinor Marita Jåma lea Saemiedigkesne gellie jaepieh orreme, krirresne Åarjel- saemiej gïelh jih åarjelsaemien dajveste veeljesovveme. Dïhte aaj Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesaervien åvtehke. Ellinor lea aaj tjoereme gieline barkedh gosse geerve sjïdteme.- im utnieh gïerve gåetesne saemiestidh, menh byjjes arenesne dle åtnam stoerre haesteme saemiestidh, juktie baakoeh fååtesem jih maahta båajhtode sjïdtedh. Gåetesne dle pryövem jïjnjem böösetjinie saemiestidh, seamma aejkien pryövem muvhth aejkien lahtestimmieh saemiengielesne utnedh jis nemhtie sjeahta.
Man gaavhtan dan vihkeles dam gïelem vaarjelidh? Gïele jih identiteete ektesne gorredamme. Seammalaakan goh dïhte båatsoe. Tjoerh gïelem utnedh identiteetem nænnoestidh. Jis gïelem fååtesibie, dle jearsoesvoetem fååtesibie. Dïhte gïele joekoen vihkeles, Toini Bergstrøm jeahta.
Dïhte jåarhke.- Mijjieh tjoerebe gïelem biejjeste beajjan nænnoestidh. Mijjieh tjoerebe hijven gïelesijjieh jih gïeleinfrastruktuvrem utnedh, lissine dle daerpies vierhtieh utnedh mah dorje almetjh raeriem jih nöörieh gïelem lohkedh.
Gïen dïedte?
Gïelenyöjhkemepolitihke lea hogkh daelie histovrije, skåapmoeh boelhke mijjen histovrijisnie. Daan biejjien, 2019 jïjnjh goevtesh saemien gieline jih kultuvrine berkieh.
Tröndelaagesne Raarvihke, Snåase jih Plassje gïelereeremedajvh. Daesnie nöödtieh åarjelsaemien maadthööhpehtimmiem åadtjodh, dovne Åarjelsaemiej skuvlesne Snåasesne, akte dejstie Nöörjen göökte staateles skuvlijste.
Tröndelaagen fylhketjïelten aaj dïedte åarjelsaemien gïelem jih kultuvrem vaarjelidh. Daaletje maanagærjah saemiengielese jarkoestamme, mij stoerre læhkoe orreme.
Prosjeekten aalkoeraejeste (2014 raejeste), dle lea fylhketjïelte 83 maanagærjah åarjelsaemien gielesne vadtasovveme. Golme orre gærjah Saemiej åålmegebiejjien båetieh.
Maahtah vielie dej bïjre daesnie lohkedh:
Håhkoe gååvnese
Jon Todal gïeleprofessore Saemien Jillieskuvlesne. Dïhte vihkeles tsiehkieh vuesehte.
- Smaave gïelh dööpmesuvvieh man gallesh mah gïelem soptsestieh, menh seamma vihkeles vuartasjidh man båeries dah mah gïelem soptsestieh. Dotkeme vuesehte gïele nænnebe båarasåbpoe almetjinie jih dej nööremes almetjinie. Daate hijven tsiehkie.
Ellinor Jåma stoerre jahkoem gielese åtna. - Daejnie boelvine dle håhkoem åtnam. Daenbien maanah jih noerh buerebe nuepieh utnieh gïelem leeredh, jih leah garmeres gïelem maehtedh. Eah dej seamma gïeleheerredimmieh utnieh goh gallesh mov boelvesne utnin.
Gïeleprofessore Todal jïjnjem earojste åarjelsaemien tjidtjebidie vadta, goh Ellinor jih Ida.
- Mov mïelen mietie dle dah tjidtjieh mah maanajgujmie saemiestieh, læjhkan mejtie saemien ij leah dej stinkemes gïele. Gaajhkh daah maanagærjah mah bertiesovveme leah aaj vihkeles vierhtieh tjidtjebidie ( jih aehtjebidie) mah sijhtieh dej maanah edtjieh saemiestidh.
Tjaebpies åarjelsaemien baakoeh a:ste- å:ese
Sïjhth åarjelsaemiengïelem leeredh?
Gïeleööhpehtimmieh gååvnese dovne Kråangken jåarhkeskuvlesne jih Plassjen jåarhkeskuvlesne Tröndelaagesne, jïjtsh digitaale ööhpehtimmieveerhtigujmie åarjelsaemiengielesne. Åarjelsaemien maanah nuepiem utnieh saemien maanagiertesne, maadthskuvlesne jih jåarhkeskuvlesne lohkedh.
Noerhte universiteetesne gellie åarjelsaemien ööhpehtimmieh, goh åarjelsaemien maadthskuvleööhpehtimmie Leevangkesne, ohtsememierine voerhtjen 15-b jih aalka tjaktjese.
Gïelem nastedh lea akte åarjelsaemien gïele- jih maahtoejarnge Snåasesne. Gellien aejkien jaepesne maahtah åarjelsaemien geerveööhpehtimmiem vaeltedh. Dovne Aajege Plassjesne aaj kuvsjh hööltieh.
Lissine jïjnjh viertieh gaskeviermesne maam maahtah nuhtjedh. Daesnie naan nuhteligs sæjroeh:
Aktesne, saemien lohkehtimmievierhtieh
Baakoegærja ( Åarjelsaemien- daaroen/ daaroen- åarjelsaemien)
Aajege saemien gïele jih maahtoejarnge
Gaavnoes, åarjelsaemien digitaale maahtoevierhtieh
OAHPA-åarjel, Gaskeviermieprogramme dutnjien mij sïjhth åarjelsaemien gïelem lohkedh